Devalveerimispaanika on alusetu

Aasta algusest

Septembri algusest

Aasta algusest

Septembri algusest

Üles on kerkinud konkreetne devalveerimispaanika venekeelses sootsiumis. Tegemist eelkõige adekvaatse info puudusega. Devalveerimiseks mingit alust pole. Selliseid probleeme on tavaliselt lihtne erinevate rahaturu instrumentide liikumiselt vaadata. Kahjuks Eestis ei ole vastav segment eriti arenenud ja seega infokogumiseks suuri võimalusi pole, kuid TALIBORi ja TALIBIDi intressimäärad annavad siiski mõningase pildi. Kui peaks tekkima oluline paanika, siis peaks pankadevaheline laenu- ja hoiuseintress hetkega järsult tõusma. Kuna pankadevahelisi laenu- ja hoiuseintresse võib mõjutada ka muud asjaolud (nt Euribori liikumine), siis selgema pildi saab TALIBORi ja TALIBIDi omavahelisest vahest. Vahe peaks laienema märkimisväärselt. Hetkel käib ainult väike ebaoluline võbelemine. Võrreldes Läti olukorraga pole Eestis mingeid probleeme.

Tegemist on Eesti Panga andmetega.
Talibori/Talibidi noteeringud avaldatakse veebis igal esmaspäeval terve eelmise nädala kohta korraga.
Jooksvad päevanoteeringud on näha Reutersi infosüsteemis leheküljel ESTI04.

TALIBOR - Tallinn Interbank Offered Rate
TALIBID - Tallinn Interbank Bid Rate
Keskmised intressid, mida arvutatakse noteerivate pankade noteeritavate perioodide pankadevaheliste laenu- ja hoiuseintresside põhjal.
Alates 8.veebruarist 1999 on noteeritavad perioodid 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud, fikseeringud määrab Eesti Pank kindlaks igal äripäeval kell 11.00. Noteerivad pangad on Hansapank, Eesti Ühispank, Sampo Pank, Nordea Bank Plc. ja Svenska Handelsbanken. Varem toimus fikseering kord nädalas, väiksem oli ka noteeritavate perioodide arv ja noteerivate pankade hulk.