Jaemüügi aastased kasvutempod (ülemine graafik pikem periood, alumine lühem. Oranz joon on 6 kuu liikuv keskmine). Nagu näha on jaemüügi aastane kasvutempo kukkunud 99 aasta tasemele. Suurim kinnisvaramulli jahtumise probleem on selles, et massiivne välisraha sissevool ei olnud mitte ainult kinnisvarasektorisse vaid raha on kinnisvarasektorist jõuliselt ka muudesse sektoritesse välja pressinud. Üks peamisi kasusaajaid on sisemaine jaetarbimine: tehnika ja automüük, riided ja rõivad, toit, reisimine ja meelelahutus. Seega kinnisvaramulli hajumise järel ei pea kasvukiiruse kadumist (kohati ka kasumite kadumist) imestusega pealt vaatama mitte kinnisvarasektor vaid kogu jaetarbimisele suunatud Eesti majandus.
Pankadelt sisse voolanud raha on mitmes mõttes probleemne nähtus.
1) Majanduskasv ei põhinenud reaalsel nõudlusel, tootlikuse kasvul või uute innovatiivsete toodete turuletoomisel ja tootearendusel vaid lihtsalt lühiajalises odavas raha pealevoolus. Tänu agressiivsele turundusele on see raha isegi kohati nö "jõuga kurku topitud". Laenukasvu piir on varsti saabumas ja välisraha ei saabu enam nii lihtsalt peale. Kui lisada siia juurde veel välisturgude krediidiprobleemid ja Baltikumiriski suurenemine (loe: Baltikumi tulev raha läheb kallimaks), siis igaljuhul raha pealevool väheneb. Probleem on aga selles, et uut buumi veel ei paista. See raha mis on riiki saabunud ei ole otsinud uut väljundit teadus- ja arendustöös vaid tarbimises. Mis tähendab, et enne uue buumi ja uue kasvu tulekut on meil mõnda aega seisak ja oluline rahunemine. Protsessist võidavad isikud kes on rahunemist ette näinud ja sellega seoses ka oma investeerimisplaane seadnud. Protsessist kaotavad (või keerulisemas olukorras on) isikud kes nägid laenuraha buumi jätkumist ja sellega seoses kogu majandusbuumi jätkumist ning on julgelt investeerinud.
2) Kasvu on tugevalt positiivselt mõjutanud lühiajaline kõrvalmõju (laenuraha sissevool). Nüüd aga hakkab see mõju kaduma. Tavaliselt oleks loomulik lühiajalise mõjutaja mõjuväljast lahkudes taas hakata pikaajalise strateegia/mõjutaja mõjuväljas tegutsema, kuid kuidas seda teha? Kui ettevõtted on harjunud tugeva kasvuga ja lihtsa kasumiga, kui töötajad on harjunud kiiresti kasvava palgaga, kui poliitikud on harjunud hea majanduskasvu najal hääli korjama, siis kuidas kohanduda väiksema kasvuga. Mõni sektor kohe kindlasti peab kohanduma ka langusega. Lühiajaline välisraha massiivne pealevool on ülipositiivselt mõjunud sisendite hindadele. Kinnisvaras nii maa, ehitusmaterjalide kui tööjõu hinnale, muudes valdkondades peamiselt tööjõu hinnale. Kui buumi ajal oli nõudlus tugev mistõttu ka nende sisendite hinnad olid tõusus, siis nüüd on potentsiaalne laenurahast tulenev nõudlus väiksem mistõttu ka sisendite hinnad ei saa enam nii kõrged olla. Nüüd sõltub kõik sellest kui kinni lähevad laenukraanid ja kui kiiresti suudavad ettevõtted muutuda tootlikumaks ja eksportida. Kui laenukraanid sulguvad pigem rohkem ja ettevõtted ei suuda muutuda tootlikumaks pigem kiiremini, siis ongi käes probleem. Vahepeal toimunud materjalide, hindade ja tööjõuralli oli mõjutatud lühiajalisest buumist kuid buumi lõppedes kaob ka sama suur nõudlus ja vaja oleks nende sisendite hinda madalamaks korrigeerida. Kas materjalide tootjad on nõus alandama materjalide hinda (kaob käive ja kasum), kas on võimalik alandada hindasid nt kinnisvaras (kaob käive ja kasum), kas töötajad on nõus väiksema palgaga (kaob sissetulek)? Tegelikult oleks mõistlik hindasid alandada. Loomulikult on see valus samm. Kes valu ei kannata peab pea tööle panema ;) Keeruline mõtlemiskoht kõigile firmamanikele sest just nende käes on vajalikud hoovad. Ainult nemad saavad teha otsuse alustada välisturgudele laienemist, tegeleda tootearendusega või suurendada töötajatae tootlikkust. Töötajatel on vähe sõnaõigust ja vähe võimalust protsesse mõjutada kuid mõjust nad ei pääse.
Targemad ja teravamad jäävad igaljuhul ellu. Kahjumid ei ole paratamatus. Kasvutempod on küll oluliselt alanenud kuid selget langust veel ei ole.
No comments:
Post a Comment