Hawkish = hea tõlge Eesti keeles puudub. Üldiselt aga viitab intresside tõstmise poliitikale ja karmimale rahapoliitikale.
Dovish = samuti puudub hea tõlge. Tähistab rahapoliitilist lõdvendemist ja intresside alanemist.
ECB hoidis oma intressid viimasel intressiistungil juba 12-ndat kuud järjest muutumatuna 4% peal. Intressiistungi ootuseks ja laiapõhjaliseks konsensuseks oligi intressi samaks jätmine. Üllatuse tõi otsusele järgnenud pressikonverents millest võib välja lugeda sõnumi 0,25% suuruse intressitõusu kohta juba järgmisel intressikoosolekul.
Natuke tagatausta: praeguse krediidikriisi taustal on kahe suure maailma keskpanga, FEDi USAs ja ECB Euroopas, erinevused selgelt välja tulemas. FED keskendub peamiselt majanduskasvule. ECB aga peamiselt, või õigemini ainult, inflatsioonile. Erinevus tuleneb osaliselt ka sellest et FEDil ongi mitu ülesannet. Ta on muuhulgas ka oma riigi pangandusjärelvalve. ECB-l see ülesanne puudub ja tema tegeleb ainult inflatsiooni ehk hinnastabiilsuse ohjamisega. Viimasel ajal aga on maailmas teravalt üles kerkinud inflatsiooni probleem. Peamised inflatsiooni allikad: kütuste hinnatõus, toidu hinnatõus, maavarade hinnatõus jm tasakaalustamatused on loonud tugeva hinnatõusu surve. Inflatsioon on probleemiks terves maailmas. ECB on oma eelnevatel intressiistungitel (vähemalt neljal) ja läbi oma ametnike retoorika välja öelnud selgelt, et neile tugev inflatsioon ei meeldi. Nad soovivad nö "teise ringi efekti" ehk inflatsiooni põlistumist läbi ametiühingute palgatõusu soovide (mille põhjuseks on inflatsioon), erinevate inflatsiooniga seotud indekiste tekkimist jms nähtusi vähendada ja täielikult ära hoida. ECB ja tema ametnike retoorika on olnud kasvavalt hawkish (ehk rahapoliitilist tihendamist ja intressitõusu pooldav) juba mõnda aega. Toon on muutunud üha teravamaks. Selleks on tegelikult ka selged põhjused: juba tekkima hakkavad ametiühigute streigid ja palgatõususoovid mitmel pool Lääne-Euroopas viitega inflatsioonile, inflatsiooni tõus üle Euroopa (inflatsioon on lähiajaloo tippude lähedal mitmel pool Euroopas, muuhulgas suurimas riigis Saksamaal) ja selged numbrid statistikaametitelt, nafta, toidu, metallide jms sisendite jätkuv hinnatõus maailmaturgudel. Maailmas on küll krediidikriis mis toob alla nii majanduskasvu kui raskendab krediidile ligipääsu kuid ka inflatsioon on oma lähiajaloo tippude juures ja ECB ei saa lubada inflatsiooniootuste tugevnemist ja säilimist Eurotsoonis. ECB on olnud mitmel intressiistungil suure dilemma ees. Kas tõsta intresse ja muuta sellega natuke halvemaks majanduse kasvuväljavaadet ja olukorda krediiditurgudel kuid hoida ohjes inflatsiooni või alandada intresse ja turgutada sellega majandust ning leevendada krediiditurgude olukorda kuid anda olulist tuge inflatsioonile.
See suur dilemma sai lõpuks (oodatavalt) lahenduse viimasel intressiistungil kui ECB andis selgelt märku, et nad on valmis intressi tõstma ehk valmis võitlema inflatsiooniga. See pressikonverents ja keskpanga presidendi hr Trichet sõnum nii selge, et keeruline on näha muud varianti. ECB vähendaks suurel määral oma usaldusväärsust kui ta nüüd intresse ei tõstaks pärast nii ebatavliselt selget vihjet. Mõni kommentaator pakkus hiljem põhjuseks miks juba seekord intresse ei tõstetud, et ECB tundis omal kohustus või vajadust turgu ette hoiatada. See selgitus tundub mõistlik olevat. Sellele vihjab ka hr Trichet mõte pressikonverentsi lõpuminutitel, et: "Me tundsime vajadust anda teile aimu millised on meie mõtted ja tunded enne järgmist intressiistungit." Olgugi, et hr Trichet mainis paar korda, et: "Ma ütlen, et me võime tõsta intresse. Ma ei ütle, et me tõstame!", on see siiski pigem eeloleva intressitõusu eelhoiatus. Pressikonverents tõigi ebatavaliselt suure liikumise rahaturgudel. Ootamatu tõus oleks olnud äärmiselt suure mõjuga.
Nüüd tuleb hoolega jälgida makroandmete saabumist kuni järgmise istungini. Eurotsooni majandus on tõepoolest näidanud viimasel ajal natuke nõrkuse märke ja kui tekibki väga suur ja tugev nõrkus (või selged märgid inflatsioonisruve alandamisest), siis jääb ära ka ECB intressitõus. Esialgu aga on mõistlikum ja adekvaatsem oma plaanidesse sisse arvestada järgmiseks intressiistungiks üks 0,25% suurune intressitõus ja veel teine 0,25% suurune intressitõus aasta lõpuks sest intressifutuurid näitavad kindlat 0,25% suurust tõusu juba järgmiseks istungiks. Seega vähemalt lühikeses perspektiivis on oodata intressitõusu 0,25% ulatuses. Tõenäoliselt aga 0,5%.
Intressidel puhul on ka mõned asjaolud mis võivad tuua rahunemise ja intresside languse. Nendeks on peamisel krediidikriisi laabumine ja pankade poolt laenudele lisatava riskimarginaali vähenemine. Krediidikriisi tõttu on EURIBOR praegusel hetkel üsna kaugele üles liikunud võrreldes ECB baasintressimääraga. On märke, et krediidikriis hakkab rahvusvahelisel tasemel aeglaselt järgi andma. Kui see trend jätkub, siis ka EURIBOR tuleb alla krediidikriisi mõju võrra. Teine mõju on seotud samuti krediidikriisiga. Pangad võivad uuesti alandada oma riskimarginaali osa ja teha koos sellega ligipääsu krediidile paremaks. Need arenguid hetkel tegelikult veel näha ei ole, küll aga on näha ECB intressitõusu võimalus. Vähemalt lühiajalises perspektiivis lükkab see intresse üles.
Illustratsiooniks juurde pilt ECB veebilehelt mis aitab visualiseerida intressitõusu ootuse kiiret tekkimist valitsusvõlakirja intressikurvide näitel.
Link ECB pressikonverentsi videole
Link ECB pressikonverentsi kirjalikule protokollile
No comments:
Post a Comment