Devalveerimispaanika kasutegur: Kroonis hoiustamise kuldaeg

Devalveerimispaanika kasutegur: Kroonis hoiustamise kuldaeg

Sel aastal on devalveerimispaanika selgemalt jõudnud juba kahe Balti riigi rahvusvaluutani. Kui Läti keeruline majanduslik olukord ei ole enam eriline uudis ja seal võiks tõesti devalveerimispaanika mõju omada, siis üllatuslikult on ka Eestis devalveerimispaanika mõjule pääsenud. Ometi on Eesti vaatamata massiivsele (ja selgelt ülejõu käivale) laenumahtude kasvule siiski seni stabiilsem olnud.

Devalveerimispaanika mõju olulisust või ebaolulisust saaks uurida erinevate rahaturuinstrumentide käitumisest. Kahjuks pole Eestis vastav turu segment eriti arenenud. Valuuta ei ole tavapäraselt kaubeldav ja seetõttu ei saa valuutakursside liikumisesst mingit indikatsiooni. Seega pole ka välja kujunenud (avalikku ja likviidset) Krooni optsiooni- ja futuuriturgu. Ka võlakirjade universumis on instrumendid kaubeldavad ainult privaatpanganduse sfäärides suuremate eraisikute ja investeerimisfirmade vahel. Valitsusvõlakirjade segmenti aga põhimõtteliselt ei olegi. Võlakirjaturud ning rahaturud aga annaks tänuväärset materjali majanduse või mõne sektori olukorra hindamiseks kuna need turu segmendid reageeriks kiiresti. Viimasel ajal emiteeritakse kohalikke võlakirju suurema yield´ga, st risk on suurem. Eriti on tõusnud kinnisvaraarendajate võlakirjaemissioonidelt küsitav intress. See tähendab, et kinnisvaraarendajad on sunnitud turult raha kaasama suurema intressiga, sest investorid (õigustatult) ei usalda enam sektorit ja riskimarginaal peab tõusma. Kuna väga head instrumenti pole, siis kasutame TALIBORi ja TALIBIDi Eesti ning RIGIBORi ja RIGIBIDi Läti olukorra hindamiseks.

TALIBOR - Tallinn Interbank Offered Rate
TALIBID - Tallinn Interbank Bid Rate
RIGIBOR - Riga Interbank Offered Rate
RIGIBID - Riga Interbank Bid Rate

Keskmised intressid, mida arvutatakse noteerivate pankade noteeritavate perioodide pankadevaheliste laenu- ja hoiuseintresside põhjal. Kasutan kõigis näidetes 12 kuu intressi.

Probleeme on võimalik avastada kas intressi ehk yieldi tõusust (suurem intress = suurem risk), või ostu- ja müügihinna vahest ehk spreadist (laiem spread = rohkem riski).

Vaatame kõigepealt mis Lätis on toimunud.


Läti devalveerimispaanika sai alguse Veebruaris. On näha, et intressid tõusid kohe järsult. Kuna intresse mõjutab ka näiteks EURIBORi liikumine, siis parema pildi annab spread. Ja spread laienes siis samuti järsult. Esimesele kiirele tõusule järgnes küll sama kiire langus, kuid nagu edaspidi näha, siis intressid on järjest tõusnud ja spread uuesti laienenud. Mis viitab sellele, et probleemid ei ole lahenenud. Eks devalveerimisjuttu on Läti näitel juba pikemalt räägitud. Olulisem asi mida Läti devalveerimispaanikast õppida: hoiuseintressid tõusevad kiirelt. Seda huvitavat asjaolu tasus meelde jätta ja võiks ka Eestis oodata. Madalate hoiuseintressidega periood on möödas ja ees on ootamas kõrgemad intressid. Lätis oli TALIBORiga seotud ka õppelaene ja mingeid tarbimislaene. Seega selline intresside tõus on otseselt mõjutanud ka tarbijate rahakotti. Eestis ei tohiks TALIBORiga olla eriti laene seotud.

Nüüd pilk Eestile.



Kui devalveerimispaanika alguses ei olnud veel mingitki märki probleemidest (vt ka seda blogipostitust), siis nüüd on selgelt näha, et pankadevahelised intressid on selgelt tõusnud. Kuid mis veel tähtsam, spread on oluliselt laienenud. Mis viitab sellele, et pankadel on likviidsusega mõningaid probleeme. Pankades on mõningane kroonipuudus. Probleemide korral hoitakse enda likviidsust rohkem ja seetõttu soovijatel on keerulisem ka üksteiselt laenata. Kuna aga kellegil on hädasti Krooni vaja praegu, siis on intressid oluliselt tõusnud.

Mida teha juhul kui oleks reaalne devalveerimisoht: põgeneda ja konverteerida kroone (üks põhjustest miks pankadel on Kroone puudu). Mida teha juhul kui poleks devalveerimisohtu: kasutada devalveerimispaanikat ja soodsamat hoiuseintressi oma huvides. Kuuldavasti nn "tark raha" ongi juba tulemas pankadele suurelt tehingu vastaspooleks, pakkumas neile Kroone ja teenimas selle pealt päris head intressi. Kaotajaks aga nagu ikka on emotsionaalsed väikeinvestorid kes paanikas kroone pankadest välja võtavad. Kui üldse hoida raha hoiusel, siis praegu on selleks parim hetk. Tooge nüüd oma raha uuesti panka tagasi. Ees on kõrgema intressiga periood. Esialgu võiks kasutada pigem lühiajalist perioodi. Ka lühiajalise perioodi intressid on oluliselt tõusnud. Võib eeldada, et intressid jätkavad veel tõusu, seega lühiajalise perioodi korral saab kiirest muutumisest paremini kasu. Hiljem tuleks olukord pikema perioodiga fikseerida. Lisaks soodsale intressile on sellel sammul ka väike patriootiline alatoon: pankadel puudub likviidsusest. Iga kroon täiendavat likviidsust aga aitab olukorda kindlustada ja aitab Krooni püsimisele kaasa.

Kroonis hoiustamine võiks olla lähema poole aasta või aasta jooksul üks turvalisemaid tehinguid mõnele suurema ja likviidsema portfelliga Eesti investeerimisfirmale Eestis. Kõik kinnisvara, transiidi ja sisetarbimisega otseselt või kaudselt seotud sektorid on surve all. Hetkel on Eestis kindlasi vähem neid majandusharusid kus väljavaade on hea või väga hea kui neid kus väljavaade on halb või väga halb. Iga tootlusühiku eest võetav risk on oluliselt väiksem kui hetkel kinnisvaraturul tootlusühiku eest võetav risk või jaekaubanduses tootlusühiku eest võetav risk. Lühiajaliselt likviidne olla ja devalveerimispaanikast kasu saada ei olegi võibolla päris halb mõte.