Statistikaamet avaldas Tarbijahinnaindeksi (THI või ka Consumer Price Inflation ehk CPI) numbrid. Detsembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aasta sama preioodiga (YOY) +9,6%. Link statistikaameti pressiteatele. Pressiteates on paar huvitavat asjaolu.
Samal ajal muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 10,5% ja mittereguleeritavad hinnad 9,3%. Suuremateks indeksi mõjutajateks olid piima-, jahu- ja lihatoodete hinnatõus ning soojusenergia, küttematerjalide ja mootorikütuse kallinemine.
1) Adnimistratiivselt reguleeritud hinnatõus jätkub. Järgmine aasta on mitmete aktsiiside ja maksude tõstmise aasta. Osaliselt olidki need järgmisse aastasse planeeritud, osaliselt on hinnatõusude koondamine ühte aastasse üks võimalik meede Eurole ülemineku protsessi kiirendamiseks. Pärast kiiret hinnatõusuperioodi järgneb madalama hinnakasvu periood mis (loodetavasti) lubab meil Euro kasutusele võtta.
2) Paljud keskpankurid üle maailma kiruvad toiduinflatsiooni. Sellel on mitu tagamaad.
a) alternatiivenergia võidukäik. Biokütuseid tehakse maisist, teraviljast jm kultuuridest mida inimesed on tavapäraselt toiduks kasutanud. Automootorid konkureerivad inimeste suudega.
b) Arenevate turgude (emerging markets) jõuline areng ja elatustaseme paranemine on pannud seal elavad inimesed rohkem piima ja rohkem liha sööma. Liha ja piima tootmiseks on otseselt vaja loomasöödaks teravilja.
Seega mõiste "toiduinflatsioon" on lähitulevikus siin pigem selleks, et jääda. Tegemist pole lühiajalise anaomaaliaga vaid protsessiga millele on tugevad nõudluspõhised alused.
Sega kaks olulist komponenti. Nii administratiivselt reguleeritud hinnad kui ka toit on hinnatõususurve all ka järgmisel aastal. Postimehes on hea ja ülevaatlik artikkel kus tuuakse välja järgmise aasta peamised hinnatõusud. Hinnatõus tabab uuel aastal suurte eranditeta kõiki tähtsamaid valdkondi. Toon välja mõned huvitavamad ja üldisemad:
• Jõustuvad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, mis kergitavad vastavate toodete hindu.
• Maagaasi kuupmeeter kallineb 3,4 protsenti ehk 18,53 senti.
• Gaasi hind tõstab ka paljude gaasi kasutavate soojatootjate küttearveid. Hinnad võivad sõltuvalt piirkonnast ja viimase hinnatõusu ajast tõusta kohati kuni 20 protsenti.
• Mootorikütuse hind kallineb umbes 10 protsenti ehk bensiini hind tõuseb 1,3 krooni liitri kohta.
• Suitsupakk kallineb ligi poole võrra. Keskmine sigaretipakk kallineb seega umbes 10 krooni ja 60 sendi võrra.
Hetkel on tugevalt üle keksmise CPI kasvanud söömine väljaspool kodu, majutus; toit ja mittealkohoolsed joogid; eluase. Need sektorid on tõenäoliselt ka järgmisel aastal tugeva hinnakasvuga. Hinnatõus peaks kiirenema hetkel veel keskmise hinnatõusu läheldale jäävates sektorites nagu: transport; alkohoolsed joogid ja tubakatooted; mitmesugused kaubad ja teenused.
Järgmise aasta CPI üle 10% on kahjuks reaalsus. Järgmise aasta jahenev majanduskasv on kahjuks reaalsus. Jahenev majanduskasv koos kiireneva inflatsiooniga on deflatsioon mis on üks jubedamaid majandusnähtusi üldse. Kõrge inflatsiooni ja madala GDP kasvu juures muutub üha tõenäolisemaks ka negatiivse majanduse reaalkasvu "saavutamine". See selgub täpsemalt 2008 a teise kvartali lõpuks. Eestil kahjuks puuduvad peaaegu igasugused hoovad majanduse ja rahpoliitika mõjutamiseks keskpanga või valitsuse tasemel. Eriti keeruline on olukord mis puudutab kiiret sekkumist. Nii nagu ei aidatud eriti kaasa kasvu tekkimisele, nii ei saa kaasa aidata ka probleemide korral olukorra pehmendamisele. See, et lühiajaline inflatsioonisurve tuleb on juba kindel. See, et me näeme selle aasta jooksul CPI numbrit üle +10% on ka enamvähem kindel. Kas see peaks meid kuidagi üllatama või kas peaksime sellesse kuidagi negatiivselt suhtuma? Tõenäoliselt mitte. Pigem tuleb protsessi ja asjaoluga arvestada ja see oma plaani võtta. Ma ei kulutaks probleemse majandusolukorra ajal kogu oma raha tarbimisele (kuigi see mõjuks sisetarbimisest kasu saavatele ettevõtetele hästi) vaid kasutaks raha investeerimiseks ja ohtude vastu kaitsva likviidsuspuhvri loomiseks. 12 kuu TALIBID samas 5,60% juures. Positiivne, et kohalikud intressid ka kõrgemale ronivad. Inflatsiooni vastu küll ei aita, aga aitavad lööki pehmendada. Ühes varasemas postituses tõdesin, et lähiaja Eesti majanduses parim tehing riski/tulu suhet vaadates võiks olla EEK hoiustamine. Arvan nii ka praegu. Hansapank annab suurema koguse hoisutamisel +7,5% suurust intressi. Devalveerimispaanika haripunkt on küll läbi, kuid kõrgemad intressid on jäänud.
No comments:
Post a Comment