211) Groosi Kinnisavra JÄRJEKORDNE ALE, -8,19%

211

Groosi Kinnisavra JÄRJEKORDNE ALE, -8,19%, Laiaküla elamurajooni krundid, Käära tee, Viimsi Vald, Laiaküla, 17 Jaanuar 2008.

Kogu hinnalangus: -1 130 000 EEK

Hinnakiri: http://www.groosi.ee/www/index.php?id=302

Koger & Partnerid, +11,68%

Koger & Partnerid, +11,68%, Kuldala elamurajoon, Raudkivi tee 8, 9 Jaanuar 2008, 9 Jaanuar 2008

Hinnakiri: http://www.koger.ee/kuldala/est/info/house7

210) Stendhal Kinnisvara OÜ, -7,25%

210

Stendhal Kinnisvara OÜ, -7,25%, Lehe 27, Kristiine, Tallinn, 13 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -769 000 EEK

Hinnakiri: http://www.stendhal.ee/lehe/?page=202

209) Stendhal Kinnisvara OÜ, -3,49%

209

Stendhal Kinnisvara OÜ, -3,49%, Lehe 27a, Kristiine, Tallinn, 13 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -298 000 EEK

Hinnakiri: http://www.stendhal.ee/lehe/?page=203

208) Saarte Investeering OÜ, -10,66%

208

Saarte Investeering OÜ, -10,66%, Hirvela tee 4, Pärnu, 11 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -130 525 EEK

Hinnakiri: http://www.aakv.ee/hirve/index.php?sisu=hinnakiri&lang=est


Ajakirjanduse põhjal selgub et tegemist on igati "eeskujuliku" "kvaliteetkinnisvaraga".

05.09.2007 11:13 Uusehitiste nigela kvaliteedi põhjustavad tihti arendajad

05.09.2007 11:13 Kanal 2: Pärnu Hirvepargi elamud on eluohtlikud

06.09.2007 00:01 Hirvepargis jagelevad arendajad

06.09.2007 00:01 Hirvepargi rahvas elu pärast ei värise

06.09.2007 00:01 Hirvepargi arendajatülis kannatavad elanikud

07.09.2007 00:01 Hirvepargi vaidlus läheb vahekohtusse

21.09.2007 00:01 Kõrgustes kinnisvarahinnad näitavad juba langustendentsi

01.11.2007 00:01 Uusomanikud nõuavad arendajalt paremat ehituskvaliteeti

207) Arco Vara, -13,82%

207)

Arco Vara, -13,82%, Saialille elurajooni paarismajade ale Pärnumaa, 11 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -820 000 EEK

Hinankiri: http://www.arcovara.ee/saialille/?id=9

207) Arco Vara, -13,82%

207)

Arco Vara, -13,82%, Saialille elurajooni paarismajade ale Pärnumaa, 11 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -820 000 EEK

Hinankiri: http://www.arcovara.ee/saialille/?id=9

206) Polar Holding OÜ JÄRJESTIKUNE HINNAMUUTUS, -4,29% (KOKKU -8,8%)

206

Polar Holding OÜ JÄRJESTIKUNE HINNAMUUTUS, -4,29% (KOKKU -8,8%), Instituudi tee 3.

Kogu hinnalangus: -45 000 EEK (kokku -97 000 EEK)

Hinnakiri: http://rilanto.ee/hinnad.php

XL Kinnisvara ennistab hinnatõusueelsed hinnad, -3,85%

XL Kinnisvara ennistab hinnatõusueelsed hinnad, -3,85%, Pesapaiga, 9 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -390 000 EEK

Hinnakiri: http://www.xl.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=10&Itemid=24

Vaata ka hinnatõusu 28 Novembril

Müüa ei õnnestunud ühtegi korterit

206) Artevera OÜ, +8,98%

206

Artevera OÜ, +8,98%, Veski korterlamud Jõhvis, 9 Jaanuar 2008

Hinnakiri: http://www.artevera.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/5

205) Groosi Kinnisvara, -19,19%

205

Groosi Kinnisvara, -19,19%, Väike-Patarei 15, Kalamaja, Tallinn, 10 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -380 000 EEK

Hinnakiri: http://www.groosi.ee/www/index.php?id=316

204) NCC Ehitus, -3,23%

204

NCC Ehitus, -3,23%, Tammepõllu tee 19, Viimsi, Haabneeme, 9 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -60 000 EEK

Hinnakiri: http://www.ncc.ee/cgi-bin/tammeoue/index.cgi?id=4

203) SCS Kinnisvara, -6,35%

203

SCS Kinnisvara, -6,35%, Kuuskmetsa 9, Ääsmäe, Harjumaa, 8 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -190 000 EEK

Hinnakiri: http://scskinnisvara.ee/aasmae/majad.html

Eesti macro: CPI dec 07

Statistikaamet avaldas Tarbijahinnaindeksi (THI või ka Consumer Price Inflation ehk CPI) numbrid. Detsembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aasta sama preioodiga (YOY) +9,6%. Link statistikaameti pressiteatele. Pressiteates on paar huvitavat asjaolu.

Samal ajal muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 10,5% ja mittereguleeritavad hinnad 9,3%. Suuremateks indeksi mõjutajateks olid piima-, jahu- ja lihatoodete hinnatõus ning soojusenergia, küttematerjalide ja mootorikütuse kallinemine.

1) Adnimistratiivselt reguleeritud hinnatõus jätkub. Järgmine aasta on mitmete aktsiiside ja maksude tõstmise aasta. Osaliselt olidki need järgmisse aastasse planeeritud, osaliselt on hinnatõusude koondamine ühte aastasse üks võimalik meede Eurole ülemineku protsessi kiirendamiseks. Pärast kiiret hinnatõusuperioodi järgneb madalama hinnakasvu periood mis (loodetavasti) lubab meil Euro kasutusele võtta.

2) Paljud keskpankurid üle maailma kiruvad toiduinflatsiooni. Sellel on mitu tagamaad.
a) alternatiivenergia võidukäik. Biokütuseid tehakse maisist, teraviljast jm kultuuridest mida inimesed on tavapäraselt toiduks kasutanud. Automootorid konkureerivad inimeste suudega.
b) Arenevate turgude (emerging markets) jõuline areng ja elatustaseme paranemine on pannud seal elavad inimesed rohkem piima ja rohkem liha sööma. Liha ja piima tootmiseks on otseselt vaja loomasöödaks teravilja.
Seega mõiste "toiduinflatsioon" on lähitulevikus siin pigem selleks, et jääda. Tegemist pole lühiajalise anaomaaliaga vaid protsessiga millele on tugevad nõudluspõhised alused.

Sega kaks olulist komponenti. Nii administratiivselt reguleeritud hinnad kui ka toit on hinnatõususurve all ka järgmisel aastal. Postimehes on hea ja ülevaatlik artikkel kus tuuakse välja järgmise aasta peamised hinnatõusud. Hinnatõus tabab uuel aastal suurte eranditeta kõiki tähtsamaid valdkondi. Toon välja mõned huvitavamad ja üldisemad:

• Jõustuvad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, mis kergitavad vastavate toodete hindu.
• Maagaasi kuupmeeter kallineb 3,4 protsenti ehk 18,53 senti.
• Gaasi hind tõstab ka paljude gaasi kasutavate soojatootjate küttearveid. Hinnad võivad sõltuvalt piirkonnast ja viimase hinnatõusu ajast tõusta kohati kuni 20 protsenti.
• Mootorikütuse hind kallineb umbes 10 protsenti ehk bensiini hind tõuseb 1,3 krooni liitri kohta.
• Suitsupakk kallineb ligi poole võrra. Keskmine sigaretipakk kallineb seega umbes 10 krooni ja 60 sendi võrra.

Hetkel on tugevalt üle keksmise CPI kasvanud söömine väljaspool kodu, majutus; toit ja mittealkohoolsed joogid; eluase. Need sektorid on tõenäoliselt ka järgmisel aastal tugeva hinnakasvuga. Hinnatõus peaks kiirenema hetkel veel keskmise hinnatõusu läheldale jäävates sektorites nagu: transport; alkohoolsed joogid ja tubakatooted; mitmesugused kaubad ja teenused.

Järgmise aasta CPI üle 10% on kahjuks reaalsus. Järgmise aasta jahenev majanduskasv on kahjuks reaalsus. Jahenev majanduskasv koos kiireneva inflatsiooniga on deflatsioon mis on üks jubedamaid majandusnähtusi üldse. Kõrge inflatsiooni ja madala GDP kasvu juures muutub üha tõenäolisemaks ka negatiivse majanduse reaalkasvu "saavutamine". See selgub täpsemalt 2008 a teise kvartali lõpuks. Eestil kahjuks puuduvad peaaegu igasugused hoovad majanduse ja rahpoliitika mõjutamiseks keskpanga või valitsuse tasemel. Eriti keeruline on olukord mis puudutab kiiret sekkumist. Nii nagu ei aidatud eriti kaasa kasvu tekkimisele, nii ei saa kaasa aidata ka probleemide korral olukorra pehmendamisele. See, et lühiajaline inflatsioonisurve tuleb on juba kindel. See, et me näeme selle aasta jooksul CPI numbrit üle +10% on ka enamvähem kindel. Kas see peaks meid kuidagi üllatama või kas peaksime sellesse kuidagi negatiivselt suhtuma? Tõenäoliselt mitte. Pigem tuleb protsessi ja asjaoluga arvestada ja see oma plaani võtta. Ma ei kulutaks probleemse majandusolukorra ajal kogu oma raha tarbimisele (kuigi see mõjuks sisetarbimisest kasu saavatele ettevõtetele hästi) vaid kasutaks raha investeerimiseks ja ohtude vastu kaitsva likviidsuspuhvri loomiseks. 12 kuu TALIBID samas 5,60% juures. Positiivne, et kohalikud intressid ka kõrgemale ronivad. Inflatsiooni vastu küll ei aita, aga aitavad lööki pehmendada. Ühes varasemas postituses tõdesin, et lähiaja Eesti majanduses parim tehing riski/tulu suhet vaadates võiks olla EEK hoiustamine. Arvan nii ka praegu. Hansapank annab suurema koguse hoisutamisel +7,5% suurust intressi. Devalveerimispaanika haripunkt on küll läbi, kuid kõrgemad intressid on jäänud.

Eesti macro: CPI dec 07 (graafikud)

202) YIT kodu JÄRJESTIKUNE ALE, -15,69% (KOKKU -22,91%)

202

YIT kodu JÄRJESTIKUNE ALE, -15,69% (KOKKU -22,91%), Raatuse 82, Ülejõe, Tartu, 7 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -9 520 000 EEK

Tegemist on ühe suurema alega kui arvestada ainult puhtalt kortereid. Kogulangus juba -15 290 000 EEK ehk -22,91%. Paar krundi alet on olnud ka suuremad. Tähelepanuväärne ka see, et tegemist on ühe esimese langetusega kuid vahepeal pole õnnestunud kortereid müüa. Vaata ka esimes, -8,56% suurust, hinnalangust.

Hinnakiri: http://www.yitkodu.ee/index.php?tmpl=prices&id=8

201) Valsem Projekt OÜ, -4,51%

201

Valsem Projekt OÜ, -4,51%, Laiaküla tee 34 ja 36, 7 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -337 000 EEK

Hinnakiri: http://www.valsemprojekt.ee/index.php?show=objekt&alateema=23&lang=est

200) Kuldkuu Investeeringute AS, -3,8%

200

Kuldkuu Investeeringute AS, -3,8%, Kloostrimetsa tee 69A ridaelamuboksid 1 ja 4, 7 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -300 000 EEK

Hinnakiri: http://www.kuldkuu.ee/?structure=007&content=24&rnd=24654

199) Rime kinnisvara, +4,65% (KOKKU -8,78%)

199

Rime kinnisvara, +4,65% (KOKKU -8,78%), Luha 16, Tallinn, 4 Jaanuar 2007

Hinnakiri: http://rime.ee/luha/hinnad.php

Eesti macro: jaemüügi kasvutempo tugevalt vaibunud

Jaemüügi aastased kasvutempod (ülemine graafik pikem periood, alumine lühem. Oranz joon on 6 kuu liikuv keskmine). Nagu näha on jaemüügi aastane kasvutempo kukkunud 99 aasta tasemele. Suurim kinnisvaramulli jahtumise probleem on selles, et massiivne välisraha sissevool ei olnud mitte ainult kinnisvarasektorisse vaid raha on kinnisvarasektorist jõuliselt ka muudesse sektoritesse välja pressinud. Üks peamisi kasusaajaid on sisemaine jaetarbimine: tehnika ja automüük, riided ja rõivad, toit, reisimine ja meelelahutus. Seega kinnisvaramulli hajumise järel ei pea kasvukiiruse kadumist (kohati ka kasumite kadumist) imestusega pealt vaatama mitte kinnisvarasektor vaid kogu jaetarbimisele suunatud Eesti majandus.


Pankadelt sisse voolanud raha on mitmes mõttes probleemne nähtus.

1) Majanduskasv ei põhinenud reaalsel nõudlusel, tootlikuse kasvul või uute innovatiivsete toodete turuletoomisel ja tootearendusel vaid lihtsalt lühiajalises odavas raha pealevoolus. Tänu agressiivsele turundusele on see raha isegi kohati nö "jõuga kurku topitud". Laenukasvu piir on varsti saabumas ja välisraha ei saabu enam nii lihtsalt peale. Kui lisada siia juurde veel välisturgude krediidiprobleemid ja Baltikumiriski suurenemine (loe: Baltikumi tulev raha läheb kallimaks), siis igaljuhul raha pealevool väheneb. Probleem on aga selles, et uut buumi veel ei paista. See raha mis on riiki saabunud ei ole otsinud uut väljundit teadus- ja arendustöös vaid tarbimises. Mis tähendab, et enne uue buumi ja uue kasvu tulekut on meil mõnda aega seisak ja oluline rahunemine. Protsessist võidavad isikud kes on rahunemist ette näinud ja sellega seoses ka oma investeerimisplaane seadnud. Protsessist kaotavad (või keerulisemas olukorras on) isikud kes nägid laenuraha buumi jätkumist ja sellega seoses kogu majandusbuumi jätkumist ning on julgelt investeerinud.

2) Kasvu on tugevalt positiivselt mõjutanud lühiajaline kõrvalmõju (laenuraha sissevool). Nüüd aga hakkab see mõju kaduma. Tavaliselt oleks loomulik lühiajalise mõjutaja mõjuväljast lahkudes taas hakata pikaajalise strateegia/mõjutaja mõjuväljas tegutsema, kuid kuidas seda teha? Kui ettevõtted on harjunud tugeva kasvuga ja lihtsa kasumiga, kui töötajad on harjunud kiiresti kasvava palgaga, kui poliitikud on harjunud hea majanduskasvu najal hääli korjama, siis kuidas kohanduda väiksema kasvuga. Mõni sektor kohe kindlasti peab kohanduma ka langusega. Lühiajaline välisraha massiivne pealevool on ülipositiivselt mõjunud sisendite hindadele. Kinnisvaras nii maa, ehitusmaterjalide kui tööjõu hinnale, muudes valdkondades peamiselt tööjõu hinnale. Kui buumi ajal oli nõudlus tugev mistõttu ka nende sisendite hinnad olid tõusus, siis nüüd on potentsiaalne laenurahast tulenev nõudlus väiksem mistõttu ka sisendite hinnad ei saa enam nii kõrged olla. Nüüd sõltub kõik sellest kui kinni lähevad laenukraanid ja kui kiiresti suudavad ettevõtted muutuda tootlikumaks ja eksportida. Kui laenukraanid sulguvad pigem rohkem ja ettevõtted ei suuda muutuda tootlikumaks pigem kiiremini, siis ongi käes probleem. Vahepeal toimunud materjalide, hindade ja tööjõuralli oli mõjutatud lühiajalisest buumist kuid buumi lõppedes kaob ka sama suur nõudlus ja vaja oleks nende sisendite hinda madalamaks korrigeerida. Kas materjalide tootjad on nõus alandama materjalide hinda (kaob käive ja kasum), kas on võimalik alandada hindasid nt kinnisvaras (kaob käive ja kasum), kas töötajad on nõus väiksema palgaga (kaob sissetulek)? Tegelikult oleks mõistlik hindasid alandada. Loomulikult on see valus samm. Kes valu ei kannata peab pea tööle panema ;) Keeruline mõtlemiskoht kõigile firmamanikele sest just nende käes on vajalikud hoovad. Ainult nemad saavad teha otsuse alustada välisturgudele laienemist, tegeleda tootearendusega või suurendada töötajatae tootlikkust. Töötajatel on vähe sõnaõigust ja vähe võimalust protsesse mõjutada kuid mõjust nad ei pääse.

Targemad ja teravamad jäävad igaljuhul ellu. Kahjumid ei ole paratamatus. Kasvutempod on küll oluliselt alanenud kuid selget langust veel ei ole.

198) Irolin OÜ, -9,32%

198

Irolin OÜ, -9,32%, Tanni tee 24, Tiskre küla, Harku vald, 4 Jaanuar 2007

Kogu hinnalangus: -410 000 EEK

Irolin alandas maja müügihinda. Vaata ühte eelmist postitust kus Irolin meelitas ostjaid uue VW Touareg´ga. Tundub, et Touareg on ka praegu kaubaga kaasas kui maksta kõrgem hind. Nüüd aga saab loobuda Touareg´st ja osta maja odavamalt. See ka hinnalanguse põhjuseks.

Hinnakiri: http://www.irolin.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/45

197) Uus Maa, -6,82%

197

Uus Maa, -6,82%, Maasikmarja elurajooni krundid, Tartu maakond, Ülenurme vald, Uhti küla, 3 Jaanuar 2007

Kogu hinnalangus: -60 000 EEK

Hinnakiri: http://tartu.uusmaa.ee/maasikmarja/hinnad.php

196) Compakt Kinnisvara, -6,92%

196

Compakt Kinnisvara, -6,92%, Järvemetsa krundid, Peetri küla, Rae vald, 2 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -1 804 600 EEK

Hinnakiri: http://www.compakt.ee/jarvemetsa/?op=apartments

195) Onix Invest JÄRJESTIKUNE ALE, -3,12% (KOKKU -7,46%)

195

Onix Invest JÄRJESTIKUNE ALE, -3,12% (KOKKU -7,46%), Virbi 12, Tallinn, 2 Jaanuar 2008

Kogu hinnalangus: -174 000 EEK (KOKKU -436 000 EEK)

Hinnakiri: http://www.onixinvest.ee/onixinvest/virbi_prices.php

194) BPE Kinnisvara, -13,05%

194

BPE Kinnisvara, -13,05%, Kopli 58/Kungla 2, Tallinn, 2 Jaanuar 2007

Kogu hinnalangus: -1 125 000 EEK

Hinnakiri: http://www.bpe.ee/arendus/?mid=320&project=42